Little tricks
for the big fix.

Kuidas kodu ostmisel vajuvaid põrandaid ja vundamente tuvastada?

Nõrga või ebastabiilse pinnase all kannatavate hoonete probleem muutub Balti riikides üha teravamaks. Ja kuigi üllatusi võivad pakkuda ka sajandeid vanad hooned, on projekteerimis- ja ehitusvigade osas esirinnas uued hooned. „Meie absoluutne rekord sündis siis, kui eramajas tuli tegeleda vajuva põrandaga, mis lõhnas veel värvi järele ja kuhu elanikud polnud veel sisse kolinudki,“ räägib Geolift Balticu insener Valdas Kordušas. Ta selgitas, mis selliseid probleeme põhjustab, ning loetles märgid, mis viitavad kodu ostmisel sellele, et maja on ehitatud ebasobivale pinnasele. Ta tõi välja ka halvima, mis võib juhtuda, kui sellise probleemiga ei tegeleta.

Miks pinnased ebastabiilseks muutuvad?

Kuigi insenergeoloogilised ja geotehnilised pinnaseuuringud on eriehitiste puhul alates 2011. aastast ja tavaliste ehitiste puhul alates 2017. aastast kohustuslikud, on ebastabiilne või nõrk pinnas endiselt kõige levinum põrandate või vundamentide vajumise põhjus. Kordušase sõnul on uute või suhteliselt uute hoonete puhul pinnasest tingitud stabiilsusprobleemide kõige levinumaks põhjuseks projekteerijate vead, kes ei hinnanud õigesti geoloogilisi tingimusi ning ei planeerinud konstruktsioone sobivalt. Vigu teevad ka ehitajad.

Ehitusvigade näideteks on pinnas, mis on tagasitäidetud, kuid on jäänud korralikult või piisavalt tihendamata. Juhtub ka tehnilisi õnnetusi, kus pinnas uhutakse minema näiteks lekkiva veetrassi tõttu. „Selliste probleemide vältimiseks on ainult üks reegel – põranda alla ei jäeta liitekohti. Sellegipoolest on üsna tavaline, et torude paigaldamisel hoitakse kokku mõnikümmend eurot, hiljem aga tuleb lekkivate liitmike leidmiseks ja parandamiseks põrand üles võtta, seejärel tühimikud täita ja pinnas stabiliseerida ning enamikul juhtudel tuleb vajunud põrand ka üles tõsta,“ ütleb V. Kordušas. „Vanemad hooned hakkavad lagunema loodusõnnetuste ja muude keskkonnas toimuvate radikaalsete muutuste ja sündmuste tõttu. Näiteks Vilniuse vanalinnas on olnud juhtumeid, kus ehitajad on kallimate puurvaiade asemel kasutanud rammvaiu ning kõik ümberkaudsed hooned on meie silme all hakanud lagunema.“

Kuidas hoones probleeme ära tunda?

Isegi ilma professionaalse ehitaja kogemusteta on võimalik palja silmaga näha teatud märke põranda või vundamendi vajumisest. Seda muidugi eeldusel, et hoone on juba vähemalt 3-4 aastat püsti olnud, kuigi on juhtumeid, kus probleemid on ilmsiks tulnud ka täiesti uutes hoonetes.

Kodu valides on soovitatav kõigepealt ringi käia ja vaadata üle kõik seinad, nii seest kui väljast. Kui need on mõranenud, oleks hea kutsuda ekspert, kes selgitab välja, kas asi on lihtsalt sobimatute ehitusmaterjalide kasutamises või on probleem sellest sügavamal, ulatudes alla vundamendini.

„Näeme pragude asukoha järgi ära, mis neid tekitab ja mis majaga toimub. Näiteks kui praod on maja ühes nurgas mõlemas seinas, on tegemist juba vundamendi probleemiga,“ räägib ta. „Isegi kui hoone on mitmekorruseline, on igal majal vundament ja kui sellega on probleeme, jõuavad need lõpuks kõigi korruste korteriteni ja nende elanikeni, seega tasub ümber maja käia ja seinad väljastpoolt üle vaadata, isegi kui seda saab teha ainult esimesel või alumisel korrusel.“

Ebastabiilse pinnase tõttu korruselamutes tekkivate probleemide näitena tõi Kordušas juhtumi, kus Vilniuses Fabijoniškėse linnaosas varisesid kokku mitme korrusmaja rõdusid toetavad sambad, tõmmates endaga kaasa ka välisseinad. „Pärast ekspertiisi otsustati sambataldade all olev pinnas koheselt tugevdada, et peatada olukorra edasine halvenemine,“ räägib ta.

Eramajas, eriti kui see on juba möbleeritud, on soovitatav pöörata tähelepanu põrandaliistudele, ruumidevahelistele üleminekutele ja köögimööblile, mis peaks olema fikseeritud asendis, ning kontrollida, et kõik oleks loodis, et põrandaliistude ja põranda või mööbli vahel ei oleks lõhesid ning et vannitoas ei oleks suuri vahesid. „Näiteks kui näete vannitoas seina- ja põrandaplaatide vahel sentimeetri jagu silikooni, siis tuleks sellega arvestada. Suuremad täiteainekogused võivad viidata varjatud probleemidele,“ hoiatab ta.

Lahendus - geopolümeeri sissepritse

Põrandad ja vundamendid vajuvad erinevatel põhjustel ning seetõttu parandatakse neid erinevate tehnoloogiate abil. „Näiteks vajuvate eramupõrandate puhul tõstetakse need üles ning põrandaalune pinnas stabiliseeritakse ja tugevdatakse, et vältida edasist vajumist. Kasutame geopolümeeri sissepritse tehnoloogiat, kus geopolümeerid, mis on võimelised tõstma põrandaid või terveid hooneid, „süstitakse“ vajalikule sügavusele läbi väikeste puuritud aukude, nii et see praktiliselt ei häiri pere elukorraldust,“ räägib V. Kordušas. „Ja kuigi see protsess on nii vajuvate põrandate kui vajuvate vundamentide puhul sarnane ja taandub tavaliselt pinnase omadustele, on iga olukord siiski individuaalne, seega on meie esimene eesmärk välja selgitada, mis probleemi põhjustas, ja täpselt välja selgitada, kus tuleb töötada, et see probleem lõplikult lahendada.“

Korrastamata jätmine võib põhjustada hädaolukordi

Kui probleemi algpõhjusega ehk pinnasega ei tegelda, tuleb elanikel keskmiselt iga kümne aasta tagant põrandaid remontida. Iga kord lõhutakse ja asendatakse põrand, suure tõenäosusega paigutades ümber ka küttetorusid ja elektrijuhtmeid, kuna neid on töö käigus väga lihtne kahjustada.

Ja vundamentide vajumine, kui midagi ette ei võeta, võib kaasa tuua veelgi suurema häda või isegi tragöödia – maja või osa sellest võib lihtsalt kokku variseda. „Iga hoone saab teatud piirini liikuda ja kui need piirid ületatakse, ei ole hoonet enam ohutu kasutada. Eramud on muide veidi leebem juhtum, sest seal ei ole suurt inimeste kontsentratsiooni. Kortermaju aga tuleb regulaarselt hooldada. Muutuste märkamisel tuleb neid jälgida – protsessid ja edenemine tuleb dokumenteerida ning kui probleem on ohtlik või seda peetakse potentsiaalselt ohtlikuks, tuleb see kõrvaldada,“ rõhutab V. Kordušas.

Samuti toob ta välja, et kuigi viimasel ajal on pinnaste ja hoonete stabiilsusprobleemide lahendamisel laialdaselt geopolümeeri sissepritseid kasutatud, on ka juhtumeid, kus kuluefektiivsem on hoone lammutada, pinnas puhastada ja seejärel hoone uuesti üles ehitada. Seetõttu on kodu soetamisel ka rahaliselt mõistlik kontrollida, kas hoone on pinnaseprobleemidest vaba.