Kolm aastat tagasi ehitatud majas hakkas põrand vajuma – põranda ja põrandaliistu vahele tekkis vahe. Ka siseseintesse tekkisid praod.
Probleem
Analüüs näitas, et probleemi põhjustas korralikult tihendamata täitepinnase kiht. Aja jooksul pinnas settis ja seoses sellega vajus ka nii põrand kui mittekandva seina madal vundament.
Lahendus
Kohale jõudes tugevdas meeskond pinnast geopolümeeri sissepritsega ja tõstis põranda mõne tunni jooksul algsele tasemele. Sissepritsed seina vundamentide alla tugevdasid pinnast ja tõstsid seina algsesse asendisse.
ENNE
PÄRAST
02 |
Ehitusvead panid põranda vajuma
ENNE
PÄRAST
Sümptomid
Omanikud tegid majas remonti, kuid põrand vajus edasi ning põranda ja seina vahe kasvas järjest laiemaks ning lõpuks läks põrand lainesse.
Probleem
Probleemi põhjustas ehituse käigus põranda alla vale soojustusmaterjali valimine ja liiga õhukese betoonpõranda kasutamine.
Lahendus
Tehti kõik uuringud, tuvastati tehnoloogilised vead ja tugevdati põranda konstruktsiooni. Põrand tõsteti geopolümeeri sissepritsete abil üles.
ENNE
PÄRAST
03 |
Ebastabiilne pinnas katlamaja all
ENNE
PÄRAST
Sümptomid
Katla pumbaseadmed olid hakanud pidevalt vibreerima. See tõi kaasa eriti kiire laagrite kulumise, suurenenud hooldusvajaduse ja seadmerikked.
Probleem
Pumbad ehitati betoonpõrandale, ilma eraldi vundamendita. Olukorra analüüsimisel leidsime 1,5 m sügavusel pehmed mittekandvad pinnasekihid. Betoonpõrand oli vibratsiooni mõjul ebastabiilne ja seega aluseks sobimatu. Sellest hoolimata pidid pumbad peatumata töötama.
Lahendus
Pinnasekihid stabiliseeriti ja tugevdati sügavate geopolümeeri sissepritsetega. Vaid mõne tunniga tehtud töö on end ära tasunud, seadmed töötavad sujuvalt ja ilma vibratsioonita ning nende eluiga on pikem.